Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus.
Kirjutanud fantaasiaelementi sisaldavaid lugusid ja muinasjutte, eetilisi ning sotsiaalseid probleeme (alkoholism, lähedase inimese surm jms) lahkavaid jutustusi keskastme lugejale, noorsoojutte, luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele.
ProosaraamatudNeitsi Maarja neli päeva(1980), vene k. 1986 |
Lasteluuleraamatud
Karune lugu(1975) |
Tema teoseid on tõlgitud kaheksasse keelde, ta ise on vahendanud luulet ja tekste peamiselt vene, inglise ja saksa keelest.
Raamatust ajakirjanduses:
Eestis pole last, kes ei oleks kuulnud sõnu «kommunismikuritegu» ja «küüditamine». Ükskõik kui suurte arvude näitel ja võimsate sõnadega neist rääkida, lastele jäävad need sõnad kaugeks. «Seltsimees laps» suuri sõnu ei tee. Leelo on uuesti laps, väike inimene, kes sattunud elama aega, kus mustas mantlis mehed viivad ema ära, lohutuseks öeldakse: «Väike värdjas.» Lugu on nii köitvalt kirjutatud, et võib tänasele pisikesele isegi kriminaalromaanina mõjuda. Miks üks süütu õpetaja ära viidi (õhku visatakse ka sugulaste kahtlus, kas ikka oligi nii süütu) ja kas ema üldse tagasi tuleb. See selgub lõpuks.
http://www.postimees.ee/290308/esileht/ak/320409.php
Leelo Tungal on tänuväärne koostööpartner heliloojatele, tema sulest on ilmunud nii lastenäidendeid, ooperilibretosid kui ka muusikali- ja laulutekste:
“Saabastega kass” ,“Krants kuuse all” ,“Tuhkatriinu”, “Hunt ja seitse kitsetalle”, “Luiged, mu vennad!”, “Põhjaneitsi”, “Nukitsamees”, “Juku”.
Lisaks lasteraamatutele on Leelo Tungal avaldanud kümmekond luulekogu täiskasvanutele, tegutsenud viljaka publitsisti ja kriitikuna, kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, koostanud populaarse aabitsa ja emakeele lugemikke, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, ettelugemisraamatuid väikelastele, tõlkinud rohkesti lasteraamatuid.
Ülesandeid
Leelo Tungal kirjutab oma raamatus Seltimees laps ja suured inimesed: Meid tataga kallistas memme kõige kauem. ’’Ole hea laps!’’ hüüdis ta mulle, kui oli raudredelit pidi kongiukseni roninud. ’’Ole hea laps, siis tuleb memme varsti tagasi! Võib-olla homme, võib-olla ülehomme… Peaasi: ole hea laps ja kuula tata sõna, eks!’’ Mis võiks olla selle lõigu põhjal raamatu läbiv teema? Põhjenda. Miks käskis memme Leelol hea laps olla? Mida võib inimene, kes pole seda raamatut lugenud sellest järeldada?
Loe läbi ajaleheintervjuud ning seleta, milles seisneb Leelo Tungla fenomen? Kuidas võiksid kirjeldada välismaalastele (nende artiklite põhjal) Leelo Tungalt kui kirjanikku? Kuidas võiksid kavapunktide abil võtta kokku Leelo Tungla loomingu?
lnktekst.htm | |
File Size: | 35 kb |
File Type: | htm |