Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus.


Kirjutanud fantaasiaelementi sisaldavaid lugusid ja muinasjutte, eetilisi ning sotsiaalseid probleeme (alkoholism, lähedase inimese surm jms) lahkavaid jutustusi keskastme lugejale, noorsoojutte, luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele.

 Proosaraamatud

Neitsi Maarja neli päeva(1980), vene k. 1986
Pool koera (1983) vene k. 1991
Kirju liblika suvi (1986; Virumaa lasteraamatu preemia 1986)
Pille, Madis ja teised(1989)
Kartul, lehm ja kosmonaut (1986; inglise k. 1991)
Kristiina, see keskmine(1989; soome k. 1994; 2. koht Nukitsa konkursil 1992)
Barbara ja suvekoerad (1992; A. H. Tammsaare nim. aastaauhind 1992; 2. koht Nukitsa konkursil 1994)
Vaesed jõulud, rikkad jõulud(1993)
Vampiir ja pioneer(1993)
Humanitaarmõrv Bestoonias(1993; pseud. Lola Fiaccola)
Barbara ja sügiskoerad (1994)
Ema Luule jõulukaardid(1995)
Nagu kass ja koer(1995)
Krutski linna lood  (1997)
Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval(1997; Kultuurkapitali aastaauhind 1997)
Varesele valu(2002; noorsoojutuvõistluse 2. koht 2000)
Juku, Kalle ja kotermann Tallinnas(2002)
Appi, appi, Triibu-Liine ehk Metsik kassistamine Vana-Inimlas (2002)
Anna ja Aadama lood(2003)
Siri Siiriuselt (2003)
Siil Felix ja päkapliks Kerli (2004; 3. koht Nukitsa konkursil 2006)
Siil Felix ja kriminaalne loomaaed(2005; 3. koht Nukitsa konkursil 2006)
Siil Felix ja sekelduste sügis (2005; 3. koht Nukitsa konkursil 2006)
Väike draakon ja päkapikud(2005)
Hernetont Ernestiine(2005)
Koer tunneb koera (2006)
Seltsimees laps ja suured inimesed(2008)

Lasteluuleraamatud

Karune lugu(1975)
Koera elu(1976)
Hundi lugemine(1978)
Mooni avastamine  (1978)
Väike ranits(1982)
Seltsis on segasem (1983; vene k. 1984)
Tere-tere (1985)
Sul on teha mehetöö (1987)
Vana vahva lasteaed(1988, valikkogu)
Ema abilised (1991)
Minu kodu(1991)
Aastaring (1992)
Tondu (1993)
Põrsas Pamp(1993; soome k. 1993)
Põrsapõli (1994)
Palju õnne sünnipäevaks! (1994; K. E. Söödi luuleauhind 1995)
Kassileegu (1996)
Kõik on emadele kallid(1996)
Päkapiku pähklikott (1996)
Tubli lapse tunnikell(1996)
Küll on hea!(1998; K. E. Söödi luuleauhind 2000)
Marjajuur lume all(2000)
Tema amet (2001)
Kirjad jõuluvanale (2001)
Pururikas laps (2002)
Kõige ilusam ema (2002)
Sampo värviraamat (2002)
Lepatriinu faksiga (2004, valikkogu)
Väike jõulusoov(2004)
Koer tunneb koera (2006, valikkogu, jutud ja luuletused) 
Lätikeelne jäätis(2006; K. E. Söödi luuleauhind 2007)
Salajutt (2006)
Sabaga päike (2007)



Tema teoseid on tõlgitud kaheksasse keelde, ta ise on vahendanud luulet ja tekste peamiselt vene, inglise ja saksa keelest.

 Raamatust ajakirjanduses:

Eestis pole last, kes ei oleks kuulnud sõnu «kommunismikuritegu» ja «küüditamine». Ükskõik kui suurte arvude näitel ja võimsate sõnadega neist rääkida, lastele jäävad need sõnad kaugeks. «Seltsimees laps» suuri sõnu ei tee. Leelo on uuesti laps, väike inimene, kes sattunud elama aega, kus mustas mantlis mehed viivad ema ära, lohutuseks öeldakse: «Väike värdjas.» Lugu on nii köitvalt kirjutatud, et võib tänasele pisikesele isegi kriminaalromaanina mõjuda. Miks üks süütu õpetaja ära viidi (õhku visatakse ka sugulaste kahtlus, kas ikka oligi nii süütu) ja kas ema üldse tagasi tuleb. See selgub lõpuks.


http://www.postimees.ee/290308/esileht/ak/320409.php


 Leelo Tungal on tänuväärne koostööpartner heliloojatele, tema sulest on ilmunud nii lastenäidendeid, ooperilibretosid kui ka muusikali- ja laulutekste:

“Saabastega kass” ,“Krants kuuse all” ,“Tuhkatriinu”, “Hunt ja seitse kitsetalle”, “Luiged, mu vennad!”, “Põhjaneitsi”, “Nukitsamees”, “Juku”.

 Lisaks lasteraamatutele on Leelo Tungal avaldanud kümmekond luulekogu täiskasvanutele, tegutsenud viljaka publitsisti ja kriitikuna, kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, koostanud populaarse aabitsa ja emakeele lugemikke, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, ettelugemisraamatuid väikelastele, tõlkinud rohkesti lasteraamatuid.

Ülesandeid

Leelo Tungal kirjutab oma raamatus Seltimees laps ja suured inimesed: Meid tataga kallistas memme kõige kauem. ’’Ole hea laps!’’ hüüdis ta mulle, kui oli raudredelit pidi kongiukseni roninud. ’’Ole hea laps, siis tuleb memme varsti tagasi! Võib-olla homme, võib-olla ülehomme… Peaasi: ole hea laps ja kuula tata sõna, eks!’’  Mis võiks olla selle lõigu põhjal raamatu läbiv teema? Põhjenda. Miks käskis memme Leelol hea laps olla? Mida võib inimene, kes pole seda raamatut lugenud sellest järeldada?









Loe läbi ajaleheintervjuud ning seleta, milles seisneb Leelo Tungla fenomen? Kuidas võiksid kirjeldada välismaalastele (nende artiklite põhjal) Leelo Tungalt kui kirjanikku? Kuidas võiksid kavapunktide abil võtta kokku Leelo Tungla loomingu?









Click here to upload file