Lapsepõlv

Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947. aastal Ruilas ainsa lapsena õpetajate perre. Leelo ema Helmes Tungal arreteeriti poliitilistel põhjustel 1950. aastal ning talle määrati kakskümmend viis aastat vanglakaristust ja viis aastat asumist Venemaal Siberis Inta piirkonnas. Leelot kasvatas senikaua isa Feliks Tungal, kes töötas Ruila koolis kunstiõpetajana. Väiksena meeldis tulevasele luuletajale käia koos isaga võimlemis-, laulmis- ja joonistamistundides. 1. septembril 1954. aastal astus Leelo aga juba ise Ruila 8-kl. kooli esimesse klassi.

    ’’ Koolimüts osteti mulle varakult, samuti pruun vakstust portfell, mis polnud mingi väike titekas, vaid koguni KAHE lukuga! Kuskilt oli isa endale hankinud vana mootorratta, ja kuigi selle Harley Davidsoni parandamiseks kulus tal tavaliselt sama palju aega kui sõiduks, oli just 1. septembril masin tipp-topp sõidukorras. Isa pani padja paagile, tõstis mu sellele istuma, ning me tegime ümber koolimaja kolm auringi - nii ta seda põristamist igatahes nimetas.’’

Saatuse tahtel vabastati Helmes Tungal varem ja ta pääses kodumaale siis, kui Leelo oli teise klassi laps. Ema sundis noort luulelembelist Leelot oma teoseid korralikult ümber kirjutama ja posti panema. Viiendas klassis osaleski ta ajakirja Pioneer korraldatud konkursil, kus sai kolmanda koha luuletusega ''Meie kool''. Nüüdseks on sellest saanud Ruila kooli hümn.


Meie kool

 Jõe kaldal koolimaja
suurte pärnapuude all.
Siin on ikka rõõmukaja
päeval, õhtul, hommikul.

Kõrge, kahekordne maja
seitse korstnat katusel.
Õpilasi üle saja
klassi ruttab kui on kell.

Kooli juures keldrimägi,
see on laste lustikoht.
Sellel mäel on imevägi
vahel varitseb ka oht.

Talvel alla lasta tore
kelkudega keldrimäest.
Olgu ilm kas soe või kare,
võidusõit käib kõigest väest.

Lõbus on küll mäng ja nali,
aga tähtsam õppetöö.
Hinded olgu viis ja neli,
ikka rõõmsalt laulu löö.

Meie armsat koolimaja
ikka meeles kanname,
kogu pika eluaja
talle austust anname.


Noorus

1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. Keskkooli (praegu Kadrioru Saksa Gümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''.

 ’’Äärepealt oleks juhtunud nii, et oleksin luulekogu kooli lõpetamise ajaks kätte saanud, aga karbid ei saanud õigeks ajaks valmis. Kindlasti oleks olnud tore lõpetada kooli raamatu autorina, aga mõnes mõttes on isegi parem, et ei saanud. Olen näinud, et nendega, kes ajavad noorelt oma nina liiga püsti, on pärast vahel kurvad lood.’’

Aastatel 1965 - 1966 töötas Ruila 8.-kl koolis eesti keele õpetajana.

  ’’Mina oleksin ja arvan, et olin ka, mitte see kõige rangem. Ikka ootasin kirjandi tähtaegadega nii kaua, kui poleks tohtinud. Arvan, et olen oma isa moodi. Tema mässas ka lastega. Ehitas ise koolistaadioni, ja kellel polnud suuski või dresse, need said kasutada minu omi. Mind rajooni võistlustele ei saadetud, küll aga käisid seal minu dressid.’’

1966 - 1972 õppis Leelo Tungal Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning töötas aastatel 1972 - 1973 Tallinna 36. Keskkoolis eesti keele õpetajana. Ülikoolis kirjutas noor luuletajanna Ivo Linnale kõige esimese lauluteksti ''Tühi päev''.

’’
See oli ülikooli ajal. Ivo oli siis päris noor ja alles hakkas... See saigi talle saatuslikuks, sest ta oli ikka eesti filoloog. Kui kuulata tema intervjuusid, siis saab ikka aru, et tal on poolteist aastat Tartu Ülikooli seljataga. Ja ta, jah, tellis... kas meil oli kassett... ei, ta laulis ette..., isegi nooti ei olnud, oi-oi, kui ammu see oli.’’



Keelteoskus

vene keel (valdab vabalt)
soome keel (valdab vabalt)
inglise keel (kõne- ja kirjakeel)
itaalia keel (kõne- ja kirjakeel)
saksa keel (tõlgib sõnastiku abil)

Perekond

 Meenutusi ja seiku elust ning perest

Leelo ja Raimo tütred Kirke, Maarja ja Magdaleena kasvasid lustlikus ja pisut boheemlikus keskkonnas. «Vist Mozart on öelnud, et parim libretokirjutaja on see, kellega sa koos maganud oled. Raimo naeris, et selles suhtes teeb ta õigesti,» muigab Leelo. Abikaasade ühisteos, nooruslikumaks tehtud «Kaera-Jaan», kõlab ka selleaastasel noorte laulu- ja tantsupeol, kus lastekirjanikul tuleb ka tervitussõnavõtuks rahva ette astuda.

http://www.naisteleht.ee/node/3145

... ja selline on Leelo Tungal.

Leelo Tungal särab ning temast lausa kiirgab heatahtlikkust ning positiivsust. Räägitakse, et suurepärase suhtlemisvõime ja suure sõprusringkonna tõttu jääb Leelo Tungal pidevalt hiljaks. Tänaval mõnd tuttavat kohates uurib ta ikka, kuidas tollel läheb. Leelo Tungla nooruslikkuse üheks põhjuseks on kindlasti pidev püüd tundma õppida laste ja noorte maailma.

http://www.epl.ee/artikkel/115765

 Mehe surmast ja leseks jäämisest.

“Minu jaoks oli võib-olla natuke liiga vara sellist kontserti korraldada, ma ise poleks selle peale veel tulnud,” tunnistas helilooja Raimo Kangro lesk, kirjanik Leelo Tungal murduval häälel Kangro mäletuskontserdil reedel Mustpeade Majas, “aga edasi elada ometi tuleb ning peab ju midagi ilusat siin elus tegema. Ma olen nii paljudele tänu võlgu.”

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=104272

Ülesandeid